Mõned inimesed tekitavad selle sooja ja hea tunde, kui nende peale mõelda, veel soojema ja parema tunda, kui neid näha.

Mul on hea meel, et lähen varsti tagasi koju. Neid inimesi, keda olen mitu kuud igatsenud, on ikka päris palju. Kodu on ikkagi seal, kus süda on. Isegi kui kõik alati ei laabu, tean, et saan õnnelik olla vaid ühes kohas.

Aga mõnda ei saa ikka,
proovides või proovimata.
Ainult tühjust väga pikka
tuleb hinge soovimata..
(Lauri)

Ma olen viimase paari päeva jooksul ikka jube palju nutnud. Imelik lausa. Elu kurvastab ikka mõnikord.

Haapsalu lastekodus toimunud põleng päästis valla siis igasugused muud allasurutud pisarad ka. Need vaesed väiksed. Hoian neid oma mõtetes ja palvetes ja panen ka küünla täna öösel aknalauale.

Üldises plaanis teeb igasugune kaotatud armastus haiget. Aga elame edasi :) Mu elus on õnneks nii palju armastust, et kaua ei tohigi kurvastada. Mu ümber on ainult head inimesed ja tore on teada, et ka Eestis oodatakse mind :)

Käisime muidu eile kolme töökaaslasega spiritualistide kirikus. Tõsiselt kummaline kogemus oli, sest koha peal oli meedium (meedium kirikus??), kes valis ka minu välja, et mulle rääkida, mida ta surnutelt kuuleb mu kohta. Igal juhul käib minuga siis kaasas üks koer, kes kaitseb mind. Nonoh. Ma olen ikka skeptiline. Aga huvitav kogemus sellegi poolest, täitsa huvitav oli kohe ja mu töökaaslastele ka meeldis. Tagasi ilmselt ei läheks. Pärast kirikut tundus, et tuleks minna kõrtsi. Ja sealt edasi veel gayklubisse. Vot selline õhtu. Kodus olin kl 2 ja jäin kohe magama ja hommiku oleks hea meelega vahele jätnud. Siis oli väike kokteilikoolitus keset päeva. Päris häid nippe saime ka. Eks tuleb kokteilipidu teha siis kunagi :)

Piletid olen ka ära ostnud ja varsti olen jälle Eestis. Numbrid jms jäävad ikka samaks ma arvan.

Ahjaa...olen siin vist kirjaoskamatuks muutunud. Seletasin Kristale midagi msnis ja kirjutasin "kaasisoojendus". olguuu :D kaasi, siis kaasi

mu õnn on suure kivi all

Ilmselt me kõik leiame tuhat asja, mis võiks meie eludes olla teistmoodi. Tahaks rohkem raha, ilusat maja, head meest/naist, elada paremas kliimas, paremat tööd jne jne. Ehk siis kunagi pole miski piisavalt hea. See on siis sissejuhatus sellesse, et ma kuulasin üks päev oma töökaaslast kurtmas: "I have to work every night. For 3 years I haven't had any weekend off. I don't get 4 weeks holidays a year etc etc". Kui ma küsisin talt, et kas ta on reaalselt kunagi öelnud kellelegi töö juures, et ta tahaks ise mõnda õhtut vabaks...Ei olnud...nojaa. Inimesed ei hoolitse enda vajaduste eest, vaid lihtsalt kurdavad. Paljud asjad on lihtsalt muudetavad. Aga see kõik algab meis endis. Tuleb oma suhtumist muuta.

Ma ise lähen ka ikka mitu korda päevas erinevate asjade peale põlema, aga see on minu iseloom ja kõik teavad, et 2 sekundit hiljem olen maha jahtunud ja ammu kõik unustanud. Osad inimesed aga hoiavad kogu frustratsiooni endas ja siis mingi hetk plahvatavad ja tagajärjed võivad olla halvad.

Igal juhul, suutsin siis oma töökaaslase ära rääkida, et ta võtaks midagi ette. Ta on umbes 30a, kuid elab ju ilmselt veel 40-50a veel, seega on kõik veel muudetav ja korrigeeritav. Isegi nii väikses kohas on võimalusi küll ja küll.

Selle jutuga tahangi jõuda sinnamaale, et tegelt on meil ju kõik võimalused olemas ja see on ainult meis endis neid kasutada. Kõigil tuleb peale kurbushetki jms ja need lähevad üle, aga aastaid kannatada ja niisama kurta, pole ka mõtet.

Üks minu viimase aja hobidest on linna peal, promenaadil kõndimine ja suva inimestele otsa vaatamine ja naeratamine. Siiamaani olen ka naeratuse tagasi saanud. Ka viis, kuidas head enesetunnet tekitada :)

Mu blogipidamine :D

Ma olen umbes 30 postitust teinud ja aind paar tükki avaldanud. Hahaha. Ilmselt sellepärast, et sel hetkel, kui ma neid kirjutan, tunduvad kõik mõtted nii tähtsad, aga kui ma olen need endast välja saanud, siis ei vääri need enam postitamist. Naljakas :D Luban, et see kord vajutan "publish post" ;)

Nädala pärast lendan Eestisse. Oh kui keeruline sellega on olnud. Minek polegi nii väga, aga tagasi saamine on ikka väga komplitseeritud. Pole pileteid isegi veel ostnud, kuna ei suuda otsustada, kuidas kõige mõistlikum oleks. Kuidagi ei klapi miski ja kui klapib, siis tuled miljon raha välja käia. Kuna mul eelmise käigu peale läks ka palju rahhi, siis tahaks kokkuhoidlikum olla, et saaks mujal ka ära käia, enne kui lõplikult Eestisse tagasi.

Eestis on ikka väga põhjanaba ja ma ei suuda seda ära händlida. Keeruline värk, aga väga vahva ka kindlasti. Saan väikse uisutripi ka äkki teha :)

Aga ega mul muud polegi öelda, et kõik on väga hästi ja ma olen lõpuks ka hingerahu saavutanud. Ikka on keskmisest rohkem seda kurbust, aga palju paremaks on läinud. Palju asju on saanud selgemaks tänu uutele sõpradele ja vanadele Eestis, kellega igapäevaselt suhtlen. Saatsin südame kunstlikkusse koomasse mõneks ajaks, et mõistus saaks tegutseda :)

jõulusoov

Sellel aastal ei tähistanud ma jõule nii, nagu tavaliselt. Traditsioonilised perekondlikud sündmused jäid minu jaoks ära, kuid ma ei ole väga õnnetu sellepärast. Nii et kuigi jõulud jäid õigesti tähistamata, oli mul siiski üks jõulusoov.

Minu soov oli, et avades kõiki neid toredaid kingitusi, mõtleks me ka nendele miljonitele, kes ei saa lubada endale sooje riideid. Ja süües kõiki neid pidusööke, mõtleks me nendele, kes ei tea, millal nad oma järgmise söögikorra saavad. Väljas sõpradega juues, mõtleks nendele, kes peavad jooma reovett. Ja kui me oleme oma peredega koos, mõtleks nendele, kellel pole lähedasi sõdade, looduskatastroofide ja muu tõttu.
Kokkuvõttes, soovin ma, et me oleksime tänulikud oma elude üle, sest meil on ikka kohutavalt vedanud!

Mul ei ole mitte midagi asjalikku öelda peale selle, et kui te otsustate ka kunagi oma esimesse break tantsu trenni minna, siis ei ole kohe kindlasti MITTE vaja alustada mingite kummaliste freeze'de ja asjadega!! Kukkusin sabakondile ja nii põrgulikult valus on, et laman voodis (kõhuli) ja olen jube pahur. Võtsin nii igaks juhuks ka valuvaigistit, aga millegi pärast ei usu, et see aitab. Siiski...teades ennast, nii kui üle läheb (loodetavasti enne pulmi:P), siis hops tagasi trenni :D

Muud vallas läheb ka huvitavalt. KÕik on okeyka.

niisiis...

Mul läheb väga hästi ja ma olen superõnnelik :D Kuidagi rahulik ja hea on olla. Ja tore vaheldus on käia sõpradega väljas niisama teed/kohvi joomas, teatris või jalgpalli/korvpalli mängimas. Selline mõnusalt aktiivne elu on.

Lapsed on mul ka toredad. Nõustan hetkel viite last. Esialgu õpin neid tundma ja loodan, et nad hakkavad mind usaldama. Praegu tundub küll, nad on vaimustuses minust :D Detsembri teisel nädalal tuleb minu esimene kodukülastus. Nii et peaks ennast ette hakkama vaikselt valmistama jne. Täna istusime Pakyga, kellel oli just pimesoole operatsioon, raamatupoe kohvikus ja otsisime endale lugemist. Ma leidsin paar päris head nõustamisalast raamatut, nii et hakkan neid hiljem sirvima.

Leidsin endale trennid ka. Theatrixis on üks grupp, mis tundus olevat kõige sobivam mulle. Tüdrukud on enamasti 18-20 aastased. Yeee, üks vanur ka sinna hulka :)Samas pole ma kõige vanem, huh..hea seegi. :D Et siis 2x2.5h klassikat ja 2x2.5 modern balleti. superlux. Umbes sama rütm, mis eestiski. Teisipäeviti tuleb pärast meid sisse street dance'i trenn. Mõtlesin nalja pärast vaadata, mis see endast kujutab. Äkki on äge :)


Et siis, siinpool on kõik väga kenasti. Tulge aga julgesti külla. Kõige enam eelistaksin ajavahemikku 23dets - 3 jaanuar :D sest siis ma olen suures majas täiesti üksi ja ma täiega kardan. Muutun veel paranoiliseks. Mine sa tea neid Victoria ajastul ehitatud majasid. Kummitusi täis ja puha :( :D:D